pühapäev, veebruar 26, 2006

laupäevane, meditatiivne leitsak rannas

Laup2evahommik... Da Nangi rongijaama esine ja sealt edasi... suht raske oli liikuda ringi seljakott seljas ja syda t2iesti paha. Mingi hetk leidsime mingi hotelli ja turismiagentuuri moodi asja... V6tsime toad, double room - 15 dollarit. Isegi vist maksime palju :) Seej2rel kohe takso ja s6it viis China Beach'ile. Muide, Da Nang on see linn, mis oli j2nkide jaoks vietnami s6ja ajal nn. puhkusekoht lahnigutem8llust... aga see k6ik on ebaoluline.

See p2ev oli minu jaoks yks erilisemaid mu senises elus ehk yldse. V6i v2hemalt see p2ev, kus ma olen olnud p2ris ise endaga. Need momendid ookeani 22res olid, vaat et meditatiivsed.

Mere myha olin ma ka varem kuulnud... kuid see oli tugevam, veel enne lainete n2gemist, tekkis minus juba paras elevus ja no vaade merele oli lihtsalt miskit suurep2rast... selleks hetkeks tuli ka p2ike v2lja. Hommik oli nimelt pilvine ja udune. See r66m ja rahulolu mu sees oli lihtsalt meeletu, ilu, heli ja p2ike, liiv, murduvad lained... miski puudutas sel p2eval mu sydant.


/ oh rõõmu päiksest, liivast /

P2ike tuli ja j2igi v2lja, merelt puhus 6rn tuuleke ja... rannal sibasid kohati tillukesed krabid - kuradi kiired loomakesed, nad kui h6ljuvad liiva kohal ning on v2ga kartlikud.

M6nda aega ma lihtsalt nautisin minu jaoks uusi asju, nagu kuidas teha nii et pea pista just murduva laine sisse - noh see rulluv kaar mis tekib... ega v2ga polegi v6imalik. Nautisin merevee kandej6udu ja lainetega loksumist loksumist, seda kuidas rannal lebades lained vahel sinuni j6uavad, kuidas rannal jalutades lained vahel sinuni j6uavad, kuidas lihtsalt on hea tunne, kui laine j6uab sinuni ja sina rannalt merekarpi samal ajal yles korjad. Kurat, ma ei v6i, see on lihtsalt nii hea. Selge taevas, murduvad lained ja p2ike. Ka yksildus sellistel hetkedel... sest rand oli inimtyhi praktiliselt... mitte kuradi kedagi - viimati kogesin sarnast ranna ja minu initiimsust, kui 12. klassi l6pu v2ljas6idul k2isin hommikul h2sti vara Kauksi rannas jalutamas.


/ peale ujumist... kerge kookosepiim /

Ma tundsin ennast rahuliku ja laetuna sel p2eval. Ma j2reldan sellest yhe asja: ma armastan merd.

Miks ma kalurikylas ei syndinud...

Muide, seal Mere 22res, tuli mul vist esimest korda m6te, et mu elu v6ibki kunagi olla t2ielik. Sellest perfektsusest j2i siiski yks asi puudu... mis kunagi saab kindlasti olemas olema. See sugulashing, kellega seda k6ike jagada ja koos nautida. Sest m6ni asi vajab lihtsalt jagamist ja kooslust.

Muidugi unistasin ma ka seksist rannal, kuigi see peaks suht ebamugav olema, puht tehnilistel... abrassiivsetel p6hjustel. :P

P2ev j2tkus mingi hetk l6unas88giga yhes rannarestoranis, kus toit oli ikka v2ga nigel... aga see mind ei morjendanud. Samuti kylastasime nn. marmorm2gesid v6i marmorkaljusid... mis kujutavad endast sisuliselt mitut meeletut marmorist m2emyrakat, mis kasvavad kui maa seest v2lja, on t2is koopaid ning yhes neist oli ka yks budistide tempel... buda kujud templites kui ka koobastes.


/ palvetav buda munk /


/ palvela koobastes /


/ koopa lõpus on budha /

M2e tipp oli seest tyhi tekitades pystloodis seintega varjupaiga, mis muust maailmast l6igatud. See mulje marmorm2et oli samuti v2gev, kuigi j22b mere varju... samas oli templi seinte vahel v2ga hea tunne... sellistel kohtadel peab olema lihtsalt mingi teine hingamine v6i energeetika... viiruk, kellegi palved, rahu, mingid kongil88gid... hea.

On v6imalik, et mu elu on kunagi t2ielik...


/ koopa laest langeb valgus, tunneli lõpus seda pole /


/ mina ja üksik munk /


/ meditatiivse päeva lõpp /

0 kommentaarid:

Postita kommentaar

<< Home