öö - lost in Saigon
Neljap2eva 6htu siis, mis sai... palju sai... nagu ka reedel ja laup2eval. Aga k6igepealt siis Saigoni 88elust.
Mingi hetk 6htu poole j6udsime turu tiirult koju ning siis hakkasin kutte pehmeks r22kima, et linna peab minema, kuna viimane 6htu Saigonis ja 88elu puha n2gemata. Pealegi saab 88elu nautida yhe yhendriikides elanud kohaliku vietnamlasega. Landon nimeks tal - v2ga lahe sell, ta oli selle klaustrofoobist Barbie s6ber, me sel 6htul kutsusimegi Tracy't Barbieks. Tema jaoks oli see ok, kuna teda pidavat kodus nii kutsutama... nojah, eks ta ole, kahe lapse ema, 35, kannab roosat, shopinguhoolik - Lahe tegelane.
K6ik teised peale minu ja Witoldi olid v2hemotiveeritud. Igatahes mingi kaheksa paiku hakkasime Wituschiga liikuma, otsides taksot, leidsime bussi, mis linna s6itis ning kesklinnast rabasime takso sellesse restorani kus Barbie koos Landoniga ootas. Taksojuht suutis vahepeal meid vales kohas v2lja visata, aga paari telefonik6ne ja ~se~stikuleerimisega sai asja korda. Kohale j6udes avastasime eest kahe inimese asemel neli - neil oli veel yks Calinforniast p2rit paarike kaasas Veronika ja... kuti nime ei m2leta enam. Samuti v2ga s6bralikud ja m6nusad inimesed. Nemad olid Barbiega kohtunud 3-4 p2eva tagasi. Sellel reisil ja sellises piirkonnas ongi tutvumisega kuidagi teisiti. Kuna eurooplasi liigub suht v2he, siis on valge n2oga inimest n2hes vastastikune valmisolek suhtlemiseks m2rksa suurem kui mujal... see on segu usaldustundest omasuguse vastu, kui ka sellest, et see inimene saab sinu jutust ka t6en2oliselt aru. V66rkeeleoskus Vietnamis on ikka kohati v2ga kesine... masendav lausa :)
Landoni s6nul oli see restoran linna parim mereandide restoran - veendusin selles krevette 6lle k6rvale n2rides. Yldse oli see koht suurep2rane, see ei haisenud, k6ik oli puhas ja hygieeniline, v2ga hea hinnatasemega. Kalad, krevetid, hiidkrevetid, karbid, teod, krabid jne elasid ilusti suurtes akvaariumides ning neid sai kunde siis oma suva j2rgi v2lja valida. Sellepeale
Uli tuuritas samal ajal kusagil yhe ~Sveitsi naisterahvaga... st noh, ta ei tuurita tegelikult eriti kunagi, pigem s6i lihtsalt 6htust ja r22kis elu m6ttest.
Igatahes, edasi liikusime mereandide paradiisist yhte linna viksimasse 88klubisse... ma ei tea mis v2rk on, aga viimased vingemad klubipeod on mul toimunud just pedeklubides... Tallinnas on yks Ingli nimeline kohakene... armas - linnupesa sarnane ning see klubi Saigonis osutus samuti gei klubiks (k6ik minu homoseksuaalsed s6brad, l88ge nyyd k2si kokku, sest priit on k2inud Saigoni kuumimas gei klubis - v2ga lahe, eks). Landon ytles, et see on k6ige lahedam koht yldse. Ja ega oligi, hinnaklass n2itas trendi taset samuti: 6lle hind tavalise 7-10 tuhande vahel oli 70
tuhat. Muusika oli l22ne klubidele tyypiline hip-hop ning yldiselt midagi sinna auku. Barbie ja Landoniga keerutasime tantsu...
Witusch (Witold, kui pole veel aru saanud) istus ja ajas Calinfornia paarikesega juttu ja piidles yhte ettekandjat - no too oli ka muidugi t2ielik iludus. V2ga head proportsioonid, ilus n2olapp ja muidugi naeratus, mis paneb lihtsalt jootraha maksma. Eks selle tibi sai samuti meie pundiga korraks tantsima rabatud... ja Witusch p2rast ei r22kinudki muust,kui sellest, kui kena tibi see oli. Aga jah, klubis sain selle tyypiliselt hea klubbingu tunde sisse, mis kaasneb minu puhul vaid hea seltskonna ja klubikeskkonnaga ning paraja koguse tantsimisega muidugi... ei v2ga lahe, n2itasin asiaatidele, kuidas ennast liigutama peab :P (ok see viimane oli nali).
Nii... sealt lahkusime... kunagi mingi kell, aga enne syda88d vahetult, sest Landon arvas, et vaja edasi minna ja ... meil polnud selle vastu midagi. Landon lihtsalt maksis arve... Rahast r22kides siis keskmine mingi ettekandja palk on ehk 70 dollarit... ja tolles klubis pidavat vaid rikkurid siiski k2ima, kes on siis kas kinnisvaraga seotud, kuna viimasel ajal on Vietnamis kinnisvara hinnad t6usnud 500 protsenti, nende vanemad v6i pere omab head 2ri v6i tegemist on valitsuse t88tajate v6sukestega... Ning need rikkad pidid olema siin t6esti ylirikkad, midagi sarnast Venemaa uusrikastele. Vot nii...
Samal ajal teises linna servas, maadles Uli taksojuhtidega, j6udis kuhugile karupersse v2lja, ja oli lootust kaotamas, meie juurde j6uda. Mingi hetk oli ta kusagil, kust ta ytles, et me peaksime talle j2rgi tulema. Suht nukker p2ev oli tal olnud - mingi kolm asja nihu, et yhe bussiga kusagile vales suunas minema pannud, tagasi s6itmiseks mingi motorolleri venna peale istunud, kellel kumm puru l2ks tee peal ning tema ta kummi kinni maksis. Ning hilineda 3 tundi deidile :P karm p2ev.
Noh, ma palusingi tal leida mingi suht tuntud koht, mida ta ka tegi just samal ajal kui meie j6udsime siis kolmandasse baari juba, mille peale ma baari juures takso otsa ringi l6in ja talle j2rgi s6isin... Baar oli m6nus - inimtyhi, meie seltskond lobisemas ja jahedat Heinekeni ryypamas ning... vahepeal lihtsalt uksest v2lja k6ndimas - (juba suht joogisel) Barbiel tuli m6te minna jalutama, eks ma siis v6tsin k2tte ja l2ksin taga kaasa, et ta p2ris yksi uitama ei l2heks.. Landon oli selleks ajaks diivanile magama j22nud.
Park oli kena, palmid, ja yks punt vietnamlasi, kes s6id, j6id ja laulsid. Nad viipasid ja kisasid meid enda juurde, kus me siis istet v6tsime, riisiviina laksisime, mingit imelikku asja s6ime (mingi meloni sugulane arvan ma), 6lut j6ime ning erinevad amide klassikuid yritasime laulda. Kitarrim2ngija teadis alates Hotell Calinforniast kuni Happy New Yearini lugusid v2lja. Mina s6nu ei tea, laulsin lal-lal-laa.
Muidugi esitati meile kysimus, kust kandist me tuleme siis. Eestit nad ei teadnud, yldse tunduvad k6ik europiidse n2olapiga inimesed nende jaoks ameeriklased. Kui Barbie arvas, et ehk nad teavad Saksamaad... siis tuli neilt suht kohe "yes, yes, heil hitler", mis valmistas neile meeletult nalja ja minule yllatust. Samas, t6si ta on see vunts on ehk Saksamaa tugevaim "kaubam2rk" :) ("Kaubam2rgi" osas peaks mind m6ni semiootik nyyd aitama.)
Mingi hetk vedasin Barbie pysti ja k6ndisime tagasi baari. Kus Uli oli j6undud oma stressi leevendada mingi joogiga, vennastunud Calinfornia paarikesega ning yldse m6nus ja muhe. Kuna Landon magas, siis edasi me enam ei l2inud. Kutsusime mingi hetk taksod ja s6itsime koju... ot, ei, ei s6itnud koju, s6itsime ikkagi edasi j2rgmisesse kohta, lihtsalt Landon pandi takso peale. Meie liikusime edasi mingisse kohta nimega Apocalypse Now, v6i midagi sellist ning kohale ei j6udnudki, sest taksojuht s6idutas meid mingisugusesse imelikku kohta, kus ta yritas meid mingist imeliku punase valgusega klubiuksest sisse lykata... j2i 2ra. Me k6ndisime joonelt
tagasi kesklinna, mis oli paari kiviga visata ning saatsime calinfornia paarikese 2ra nende hotelli... hotelli ees, vinnati s6iduautot hotelli katusele, huvitav vaatepilt. Peale seda v6tsime Uli ja Wituschiga takso, Barbie endale enda oma ja punt s6itis laiali. V2ga meeldiv 6htu oli.. suht segane kohati, ilus, k2rarikas ja samuti chill... hea, v2ga hea.
Mingi hetk 6htu poole j6udsime turu tiirult koju ning siis hakkasin kutte pehmeks r22kima, et linna peab minema, kuna viimane 6htu Saigonis ja 88elu puha n2gemata. Pealegi saab 88elu nautida yhe yhendriikides elanud kohaliku vietnamlasega. Landon nimeks tal - v2ga lahe sell, ta oli selle klaustrofoobist Barbie s6ber, me sel 6htul kutsusimegi Tracy't Barbieks. Tema jaoks oli see ok, kuna teda pidavat kodus nii kutsutama... nojah, eks ta ole, kahe lapse ema, 35, kannab roosat, shopinguhoolik - Lahe tegelane.
K6ik teised peale minu ja Witoldi olid v2hemotiveeritud. Igatahes mingi kaheksa paiku hakkasime Wituschiga liikuma, otsides taksot, leidsime bussi, mis linna s6itis ning kesklinnast rabasime takso sellesse restorani kus Barbie koos Landoniga ootas. Taksojuht suutis vahepeal meid vales kohas v2lja visata, aga paari telefonik6ne ja ~se~stikuleerimisega sai asja korda. Kohale j6udes avastasime eest kahe inimese asemel neli - neil oli veel yks Calinforniast p2rit paarike kaasas Veronika ja... kuti nime ei m2leta enam. Samuti v2ga s6bralikud ja m6nusad inimesed. Nemad olid Barbiega kohtunud 3-4 p2eva tagasi. Sellel reisil ja sellises piirkonnas ongi tutvumisega kuidagi teisiti. Kuna eurooplasi liigub suht v2he, siis on valge n2oga inimest n2hes vastastikune valmisolek suhtlemiseks m2rksa suurem kui mujal... see on segu usaldustundest omasuguse vastu, kui ka sellest, et see inimene saab sinu jutust ka t6en2oliselt aru. V66rkeeleoskus Vietnamis on ikka kohati v2ga kesine... masendav lausa :)
Landoni s6nul oli see restoran linna parim mereandide restoran - veendusin selles krevette 6lle k6rvale n2rides. Yldse oli see koht suurep2rane, see ei haisenud, k6ik oli puhas ja hygieeniline, v2ga hea hinnatasemega. Kalad, krevetid, hiidkrevetid, karbid, teod, krabid jne elasid ilusti suurtes akvaariumides ning neid sai kunde siis oma suva j2rgi v2lja valida. Sellepeale
Uli tuuritas samal ajal kusagil yhe ~Sveitsi naisterahvaga... st noh, ta ei tuurita tegelikult eriti kunagi, pigem s6i lihtsalt 6htust ja r22kis elu m6ttest.
Igatahes, edasi liikusime mereandide paradiisist yhte linna viksimasse 88klubisse... ma ei tea mis v2rk on, aga viimased vingemad klubipeod on mul toimunud just pedeklubides... Tallinnas on yks Ingli nimeline kohakene... armas - linnupesa sarnane ning see klubi Saigonis osutus samuti gei klubiks (k6ik minu homoseksuaalsed s6brad, l88ge nyyd k2si kokku, sest priit on k2inud Saigoni kuumimas gei klubis - v2ga lahe, eks). Landon ytles, et see on k6ige lahedam koht yldse. Ja ega oligi, hinnaklass n2itas trendi taset samuti: 6lle hind tavalise 7-10 tuhande vahel oli 70
tuhat. Muusika oli l22ne klubidele tyypiline hip-hop ning yldiselt midagi sinna auku. Barbie ja Landoniga keerutasime tantsu...
Witusch (Witold, kui pole veel aru saanud) istus ja ajas Calinfornia paarikesega juttu ja piidles yhte ettekandjat - no too oli ka muidugi t2ielik iludus. V2ga head proportsioonid, ilus n2olapp ja muidugi naeratus, mis paneb lihtsalt jootraha maksma. Eks selle tibi sai samuti meie pundiga korraks tantsima rabatud... ja Witusch p2rast ei r22kinudki muust,kui sellest, kui kena tibi see oli. Aga jah, klubis sain selle tyypiliselt hea klubbingu tunde sisse, mis kaasneb minu puhul vaid hea seltskonna ja klubikeskkonnaga ning paraja koguse tantsimisega muidugi... ei v2ga lahe, n2itasin asiaatidele, kuidas ennast liigutama peab :P (ok see viimane oli nali).
Nii... sealt lahkusime... kunagi mingi kell, aga enne syda88d vahetult, sest Landon arvas, et vaja edasi minna ja ... meil polnud selle vastu midagi. Landon lihtsalt maksis arve... Rahast r22kides siis keskmine mingi ettekandja palk on ehk 70 dollarit... ja tolles klubis pidavat vaid rikkurid siiski k2ima, kes on siis kas kinnisvaraga seotud, kuna viimasel ajal on Vietnamis kinnisvara hinnad t6usnud 500 protsenti, nende vanemad v6i pere omab head 2ri v6i tegemist on valitsuse t88tajate v6sukestega... Ning need rikkad pidid olema siin t6esti ylirikkad, midagi sarnast Venemaa uusrikastele. Vot nii...
Samal ajal teises linna servas, maadles Uli taksojuhtidega, j6udis kuhugile karupersse v2lja, ja oli lootust kaotamas, meie juurde j6uda. Mingi hetk oli ta kusagil, kust ta ytles, et me peaksime talle j2rgi tulema. Suht nukker p2ev oli tal olnud - mingi kolm asja nihu, et yhe bussiga kusagile vales suunas minema pannud, tagasi s6itmiseks mingi motorolleri venna peale istunud, kellel kumm puru l2ks tee peal ning tema ta kummi kinni maksis. Ning hilineda 3 tundi deidile :P karm p2ev.
Noh, ma palusingi tal leida mingi suht tuntud koht, mida ta ka tegi just samal ajal kui meie j6udsime siis kolmandasse baari juba, mille peale ma baari juures takso otsa ringi l6in ja talle j2rgi s6isin... Baar oli m6nus - inimtyhi, meie seltskond lobisemas ja jahedat Heinekeni ryypamas ning... vahepeal lihtsalt uksest v2lja k6ndimas - (juba suht joogisel) Barbiel tuli m6te minna jalutama, eks ma siis v6tsin k2tte ja l2ksin taga kaasa, et ta p2ris yksi uitama ei l2heks.. Landon oli selleks ajaks diivanile magama j22nud.
Park oli kena, palmid, ja yks punt vietnamlasi, kes s6id, j6id ja laulsid. Nad viipasid ja kisasid meid enda juurde, kus me siis istet v6tsime, riisiviina laksisime, mingit imelikku asja s6ime (mingi meloni sugulane arvan ma), 6lut j6ime ning erinevad amide klassikuid yritasime laulda. Kitarrim2ngija teadis alates Hotell Calinforniast kuni Happy New Yearini lugusid v2lja. Mina s6nu ei tea, laulsin lal-lal-laa.
Muidugi esitati meile kysimus, kust kandist me tuleme siis. Eestit nad ei teadnud, yldse tunduvad k6ik europiidse n2olapiga inimesed nende jaoks ameeriklased. Kui Barbie arvas, et ehk nad teavad Saksamaad... siis tuli neilt suht kohe "yes, yes, heil hitler", mis valmistas neile meeletult nalja ja minule yllatust. Samas, t6si ta on see vunts on ehk Saksamaa tugevaim "kaubam2rk" :) ("Kaubam2rgi" osas peaks mind m6ni semiootik nyyd aitama.)
Mingi hetk vedasin Barbie pysti ja k6ndisime tagasi baari. Kus Uli oli j6undud oma stressi leevendada mingi joogiga, vennastunud Calinfornia paarikesega ning yldse m6nus ja muhe. Kuna Landon magas, siis edasi me enam ei l2inud. Kutsusime mingi hetk taksod ja s6itsime koju... ot, ei, ei s6itnud koju, s6itsime ikkagi edasi j2rgmisesse kohta, lihtsalt Landon pandi takso peale. Meie liikusime edasi mingisse kohta nimega Apocalypse Now, v6i midagi sellist ning kohale ei j6udnudki, sest taksojuht s6idutas meid mingisugusesse imelikku kohta, kus ta yritas meid mingist imeliku punase valgusega klubiuksest sisse lykata... j2i 2ra. Me k6ndisime joonelt
tagasi kesklinna, mis oli paari kiviga visata ning saatsime calinfornia paarikese 2ra nende hotelli... hotelli ees, vinnati s6iduautot hotelli katusele, huvitav vaatepilt. Peale seda v6tsime Uli ja Wituschiga takso, Barbie endale enda oma ja punt s6itis laiali. V2ga meeldiv 6htu oli.. suht segane kohati, ilus, k2rarikas ja samuti chill... hea, v2ga hea.
kirjutas arstionu - 22:24
0 kommentaarid:
Postita kommentaar
<< Home